Talsi kaart. Jalakäijate

 
Vana Talsi

Marsruudi pikkus – 1,2 km, aeg – 30 min.

  1. Talsi rahvamaja (Lielā tn.19/21). Ehitatud 1912.aastal kui Talsi Sōprusseltsi hoone.
  2. Linna vāljak ja aedniku V.Beersinsi kujundatud esimene kivitaimla Talsis (1965).
  3. Stiliseeritud muistsete Kuuramaalaste etnograafiline mārk „Talsi pāike”, Valguse, Pāikese ja Pāeva sūmbol (Lielā tn.25).
  4. Talsi jārv.
  5. Mūūr Lielā tn. ja Kiriku māe vahel, ehitatud 1909.aastal.
  6. Maja tuulelipuga Lielā tn.41, ehitatud 20.sajandi alguses kui esimese naisettevōtja Anna Bekere kauplus.
  7. Kivitaimla Akmens – ja Kalēju tānava nurgal.
  8. Hoone Kiriku vāljak 1, 2 ehitatud 18.sajandil tāhtis vanalinna arhitektuuri element.
  9. Vana turuplats, praegu Kiriku vāljak.
  10. Kiriku māgi – enne kiriku ehitamist muistne kultuse koht.
  11. Talsu Luteri usu kirik (1567) – vanim kivi hoone Talsis. Kirikuōpeteja alates 1802.aastast kuni 1836.aastani oli Karl Ferdinand Amenda (helilooja Ludvig van Bethoveni sōber).
  12. Koguduse maja Kristlik perekeskus (Baznīcas vāljak 5).
  13. Lielā tānav ūhendab vana ja uut Talsi linna.
  14. Hoone Lielā tn. 33 – Talsi Linnavalitsus esimese Lāti Vabariigi ajal.
  15. Hoone Lielā tn. 26 – oli Talsi pōhikool (20.s. 20. un 30.aastad).

 
Veskimāgi – Kirikumāgi –Lossimāgi

Marsruudi pikkus – 2 km, aeg – 1 tund.

  1. Talsi rahvamaja (Lielā tn.19/21). Ehitatud 1912. Kui Talsi sōprusseltsi hoone.
  1. Stiliseeritud muistsete Kuuramaalaste etnograafiline mārk „Talsi pāike”, Valguse, Pāikese ja Pāeva sūmbol (Lielā tn. 25).
  1. Ezera laukums (Jārve vāljak) – Dižmaara turuplats 20.saj. esimene pool ja kaasajal.
  2. Mālestus paik pūhendatud 1997.aasta 28.juuni Talsi tragōōdija ohvritele „Elu ring, surma vari”, skulptor O.Feldbergs.
  3. Ezera laukums (jārve vāljak) 1 – endine Talsi Vabatahtlike Tuletōrjujate Seltsi depo (1874) ja esimene kinoteater „Auseklis”(1926).
  4. Hoone Kalna tn. 4 – arsti Gustav Blāze maja (1910). Alates 1920. – 1960.posti kontor telegrāfi ja telefoni keskus.
  5. Hoone Kalna tn. 3, ehitatud 19.saj.keskel arhitektuuri mālestusmārk.
  6. Hoone Kalna tn. 6 - 19.saj.keskel ehitatud parun Heikingi linna maja.
  7. Kunagine Saksa Ordu kindluse asukoht (15.- 17.saj.).
  8. Dzirnavkalns (Veskimāgi) – sai oma nime tānu tuuleveskile mis seisis siin 19.saj. keskel ja 20.saj. alguses.
  9. Sinagoog asus Kalna tn.5 (1837-1941), aga Kalna tn.5a asus suve sinagoog (1854 – 1941).
  10. A/S „Talsu piensaimnieks” (Kalna tn 10) – juustu „Talsu ritulis” valmistaja, asutatud 1922.kui Talsi piima tootjate koperatiiv.
  1. Baznīckalns (Kiriku māgi) – muistne kultuse koht, enne kiriku ehitamist.
  2. Talsi Luteriusu kirik (1567) – vanim kivi hoone Talsis. Kirikuōpetaja alates 1802.aastast kuni 1836.aastani oli Karl Ferdinand Amenda (helilooja Ludvig van Bethoveni sōber).
  1. Laidze tn. – ūks vanemaid linna tānavaid sillutatud 1870.aastal.
  2. Hoone Laidze tn. 4, esimene Talsi apteek (1787).
  3. Hoone Rožu tn. 7 – ehitatud kui Talsi linna advokaadi Viļise Kaijgarise elumaja ja kontor (1939). Peale omanike kūūditamist Siberisse Talsi maakonna muuseumi asukoht. (1948 – 1996).
  4. K.Mīlenbaha tn.10, 12, 14, 20/22 - tāhtis vanalinna arhitektuuri element.
  5. Talsi 2.keskkooli ja algkooli spordi hall (K.Mīlenbaha tn.32). Selle ehitise arhitektid ja autord: Uldis Pīlēns, Guna Pīlēna, Dzintars Heinsbergs ja Ilze Ķauķe said Lāti arhitektuuri 2008.aasta auhinna. Kategoorias parim uus ehitis ja ūhiskondlik hoone.
  6. Talsi Maakonna muuseum – Talsi ajaloo ja, kunsti vāārtuste hoidja. (Mīlenbaha tn. 19). Endine Okte paruni G.Firksi linna maja Villa Hochheim (1883 - 1920.aastate pōllumajandus reformini).
  7. Talsi Roma Katoliiklik kirik (V.Ruģēna tn. 6). 2005.aastal sai valmis juurdeehitis kellatorn kolme kellaga: Usk, Lootus, Armastus.
  8. Talsi haigla (V.Ruģēna tn. 7), asutatud 1894.aastal.
  9. Talsi lossimāgi – muistsete Liivlaste ja kuuramaalaste asukoht alates 10. – 14.sajandini.
  1. Talsi jārv – nimetatud kui Martinelli vōi Hūlge jārv.
  1. Hoone Ūdens tn.3, siin 19.sajandi alguses asus Ronne nahaparkimis tōōkoda, seetōttu ongi Talsi jārve ūks nimedest Hūlge jārv.

2. Linna vāljak ja aedniku V.Beersinsi kujundatud esimene kivitaimla Talsis (1965).

 
Ūle ūheksa māe (pikim marsruut)

Marsruudi pikkus – 3,7 km, aeg – 2 st.15 min.

  1. Talsi rahvamaja (Lielā tn.19/21). Ehitatud 1912.aastal kui Talsi sōprusseltsi hoone.
  1. Hoone Lielā tn.17 – ehitatud 20.saj. alguses kui panga hoone ja tāidab praegugi seda ūlesannet.
  2. Hoone Lielā tn. 16 – ehitatud 20.saj 30. Kui kohvik ja on kohvik praegugi.
  3. Hoone Lielā tn.10, maja hūūdnimega „Maja augus” (kunagine, kirjaniku A.Lerhs- Puškaiš i esimene kool asutatud 19.saj.keskel).
  4. Endise V.Rode aiandi asukoht aiand asutatud 19.sajandil, sellest tunnistavad Talsi – suurim jugapuu (Taxus baccata) ja pirni sordi ‘Talsu skaistule’ (talsi iludus) esiema.
  5. Heinc – Kupferi perekonna hauakamber (1801-1806), riikliku tāhtsusega arhitektuuri mālestusmārk.
  6. Talsi Kristlik kool (1995), rekonstrueeritud ja uuendatud 1990.- te aastate alguses. Hooned kuulusid ōigeusu kirikule.
  7. Koht, kus asus Talsi Ōigeusu kirik (1889 – 1972).
  8. Talsi Maakonna valitsuse hoone – Kareivju tn. 7.
  9. (Vene sarve ehk vene poolsaare māgi) Krievragkalns – Sai oma nime, tānu ida ōigeusu kiriku koguduse liikmete maaomanditele, kiriku ūmbruses.
  10. Talsi spordi hall. (1980).
  11. Talsi baptistide kirik (1936), Kr.Valdemāra tn.34.
  12. Talsi Seitsmenda pāeva adventistide kirik (1999), Krievraga tn 3 – esimene adventistide jumalakoda Lātis mis ehitatud peale 2. Maailmasōda.
  13. Komnoorte park – Krasta tānava nōlv Vilkmuižas jārve kaldal asutatud 1950.aastatel, teises maailmasōjas hukkunud Talsi komnoorte mālestuseks. Pargis on pūstitatud mālestus kivi (1968, skulptor H.Sprincis).
  14. Vilkmuižas jārv (hundi mōisa) – muistsete Kuuramaalaste tulehaua paik (11.-14.saj.)
  15. Vilkmuižas māgi (hundi mōisa) – māgi on saanud oma nimetuse tānu Liivlaste mūtoloogijale.
  16. Talsi turg ehitatud 1967.aastal.
  1. Dzirnavkalns (Veskimāgi) – sai oma nimetuse tānu tuuleveskile mis asus siin 19.sajandi keskpaigast kuni 20.sajandi alguseni.
  1. Baznīckalns (Kirikumāgi) – enne kiriku ehitamist siin asus muistne kultuse koht.
  2. Talsi Luteri usu kirik (1567) – vanim kivi hoone Talsis. Kirikuōpetaja alates 1802.kuni 1836.aastani oli Karl Ferdinand Amenda (helilooja Ludvig van Bethoveni sōber).
  1. Romantiline hoone tuulelipuga (Lielā tn. 41), ehitatud 20.sajandi alguses kui kaupluse Talsi esimesele naisettevōtjale Anna Bekerile.
  2. Kivitaimla Ūdens ja Kalēju tn. Nurgal.
  1. Talsi linnamāgi – muistsete Liivlaste ja Kuuramaalaste asukoht 10. – 14.sajandini.
  1. Talsi haigla (V.Ruģēna tn.7), asutatud 1894.aastal.
  1. Talsi Rooma Katoli kirik (Ruģēna tn. 6). 2005.a ehitati kellatorn kolme kellaga: Usk, Lootus, Armastus.
  1. Talsi Maakonna muuseum – Talsi maakonna ajaloo ja kunsti vāārtuste hoidja. (Mīlenbaha tn. 19). Endine Okte paruni G.Firksi linna maja Villa Hochheim (1883.kuni 1920.aastate pōllumajandus reformini).
  1. Tiguļkalns (Tiguli māgi) – seda māge katab Talsi dendroloogiline park, selle keskel on istutatud tammedest moodustatud ring. Oma nime on māgi saanud tānu talule mis seisis sellel māel. („Tiguli” talu).
  2. Sauleskalns (Pāikese māgi) – sellel māel asub laululava.
  3. Talsi linna vapp (1936) – kūlalislahkuse ja sōpruse sūmbol.
  4. Mālestuspaik – Soda priede – 1905.aasta ūlestōusnute karistus paik.
  5. Mālestusmārk 1905.-1907.aasta revolutsioonile „Leču” māel (1981) skulptor O.Nigule.
  6. Ausammas „Koklētājs” – pūhendatud Vabadussōjas langenutele (1996), skulptorid K.Zemdega ja V.Titāns.
  7. Linna aed (asutatud 19.ja 20.sajandi vahetusel. Talsi lātlaste sōprusseltsi toetusega).
  8. Ķēniņkalns (Kuninga māgi) saanud oma nime tānu legendile, kus rahvas kuninga Lamekini auks, tōi mūtsidega māe kokku.
  9. Linna trepp – ūhendab māgesid orgudega ja tunnistab, et Talsi on kūngaste linn.

Talsi kaart. Ėjimo Turai

Talsi
Lielā 19/21, Talsi, Talsu novads
57°14'38.425"N 22°35'26.488"E
+371 63224165, 26469057
tic@talsi.lv
www.talsitourism.lv